Sünnitusjärgne depressioon ja ärevus, looduslik tugi taastumiseks

Kuidas floating ja vabastav hingamine aitavad sünnitusjärgsel perioodil?

Sünnitusjärgne depressioon ja ärevus võivad võtta emalt jõu, une ja usu iseendasse. Selles postituses räägime, kuidas vabastav hingamine ja floating saavad olla õrn, kuid tõhus tugi taastumise teel. Sünnitusjärgne depressioon ei ole sinu süü ja sa ei pea sellega üksi hakkama saama.

Mis on sünnitusjärgne depressioon?

Sünnitusjärgne depressioon on seisund, kus naine tunneb pärast sünnitust sügavat kurbust, lootusetust, ärevust või tühjust, mis ei kao paari nädalaga. See võib mõjutada und, isu, energiat ja võimet oma last ja iseennast päriselt nautida. Sageli tekivad süümepiinad ja mõtted stiilis “ma peaksin ju õnnelik olema”, mis omakorda suurendavad sisemist pinget.

Mõnel emal avaldub sünnitusjärgne depressioon pigem ärevusena. Süda peksab, hingamine muutub pinnapealseks, peas käivad ringi mustad stsenaariumid. Väiksemgi beebi nutt või partneri sõna võib vallandada pisarad või ärrituse, mis tundub endalegi liialdusena.

Oluline on mõista, et sünnitusjärgne depressioon on levinud ja täiesti reaalselt diagnoositav seisund, mitte iseloomu nõrkus. See on seotud hormonaalsete muutuste, unevõla, suure elumuutuse ja tihti ka varasemate läbielamistega. Õigeaegne tugi aitab vähendada riski, et seisund venib kuudeks või aastateks.

Miks ainult “ole positiivne” ei aita?

Paljud emad kuulevad headelt inimestelt soovitusi “mõtle positiivselt” või “naudi seda aega, lapsed kasvavad kiiresti”. Need sõnad võivad tunduda lohutavad, kuid sügavama depressiooni või tugeva ärevuse korral ei pruugi mõistus üksinda olukorda muuta. Kui keha on üleväsinud, närvisüsteem pidevalt valmisolekus ja hingamine kiirenenud, siis ei jõua positiivsed mõtted sügavamale tasandile.

Depressiooni ja ärevuse taustal on sageli keha kaitsereaktsioon. Organism püüab sind hoida valvel, et laps oleks turvaliselt hoitud ja kõik “kontrolli all”. Pidev valvelolek väsitab aga närvisüsteemi ja muudab mõtlemise kitsamaks. Iga uus nutuhoog, magamata öö või konflikt kodus kinnitab justkui sisemist tunnet, et sa ei saa hakkama.

Sellepärast on oluline tegeleda lisaks mõtetele ka kehaga. Kui keha saab kogeda turvalisust, rahunemist ja sügavat lõdvestust on palju kergem märgata ka väikeseid helgeid hetki. Siin tulevadki appi vabastav hingamine ja floating, mis aitavad närvisüsteemi rahustada ilma sundusliku “ole rõõmsam” nõudeta.

Kuidas teadlik hingamine toetab taastumist?

Teadlik hingamine aitab su kehal lülituda pidevast pingeseisundist rahunemise režiimi. Sünnitusjärgse depressiooni ja ärevuse korral on hingamine sageli kiirenenud, pindmine ja rinnaku piirkonda koondunud. See hoiab närvisüsteemi justkui häireolekus, isegi siis kui beebi magab ja kodu on vaikne.

Regulaarne teadlik hingamine annab kehale signaali, et on lubatud korraks lõdvestuda. See ei tähenda, et probleemid kaovad, kuid su keha ei ole enam kogu aeg punases tsoonis. Kui hingamine rahuneb, paraneb ka uni, väheneb lihaspinge ja mõtted muutuvad veidi pehmemaks ja selgemaks.

Lihtne hingamisharjutus:

Rahuhetk hingamisega:

• Istu mugavalt või heida pikali

• Pane üks käsi rinnale ja teine kõhule

• Hinga nina kaudu aeglaselt sisse, loe neljani, tunne, kuidas kõht liigub

• Hoia hetke pausi ja hinga suu või nina kaudu välja, loe kuue kuni kaheksani

• Korda harjutust 3 kuni 5 minutit, kasvõi beebi lõunauinaku ajal

Sellist harjutust saad teha kodus igal ajal. Teadlik hingamine aitab sul luua väikeseid hetki, kus keha saab kogeda rahu, isegi kui päev on segadust täis. Kui soovid minna sügavamale on vabastav hingamine juhendatud protsess, mis toetab emotsioonide lahtilaskmist ja sügavamat sisemist puhastust.

Kuidas floating aitab sünnitusjärgse depressiooni ja ärevuse korral?

Floatingu ajal lamad soojas Epsomi soola vees, mis kannab su keha ilma pingutuseta. See loob olukorra, kus lihased saavad lõdvestuda ja närvisüsteem lülituda pingerežiimist taastumisrežiimi. Paljudele emadele on see üks esimesi hetki pärast sünnitust, kus kehal ei ole vaja midagi hoida ega kanda.

Sünnitusjärgse depressiooni ja ärevuse puhul on oluline, et keha saaks kogeda turvalist vaikust. Floatinguvannis on hämarus ja vaikus, mis aitavad vähendada väliseid ärritajaid. See võib tunduda esialgu harjumatu, kuid juba mõne minuti pärast hakkab meel aeglustuma ja mõtted muutuvad pehmemaks. Paljud inimesed kirjeldavad floatingut kui sügavat “vaimset puhkust”, mis ei ole ei uni ega ärkvelolek, vaid midagi vahepeal.

Epsomi soolas sisalduv magneesium toetab lihaste ja närvisüsteemi lõdvestumist. Kui keha pinge väheneb on lihtsam märgata ka enda vajadusi ja piire. See võib aidata sul paremini aru saada, mida sa tegelikult vajad, kas see on rohkem und, abi lähedastelt, spetsialistiga rääkimist või lihtsalt üks vaikne tund iseendaga.

Floatingu kasud:

• Süvalõõgastus kehale ja närvisüsteemile

• Vähem lihaspingeid ja kehalist ärevustunnet

• Vaikus, kus tekivad selgemad mõtted ja tunded

• Võimalus tunda end hoituna ja toetatuna

• Ruumi iseenda jaoks ilma süütundeta

Floating ei asenda arstide ega psühholoogide abi, kuid võib olla pehme ja tõhus lisatugi taastumise teel. Kui sul on diagnoositud sünnitusjärgne depressioon või võtad ravimeid on oluline sellest oma spetsialistiga rääkida ja vajadusel koos arutada, kuidas floatingut turvaliselt kasutada.

Millal valida vabastav hingamine ja millal floating?

Mõlemad praktikad toetavad närvisüsteemi, kuid mõju on veidi erinev. Vabastav hingamine on juhendatud hingamisprotsess, kus oled teadlikult kontaktis oma emotsioonide ja sisemaailmaga. See sobib hästi siis kui tunned, et rinnus on raske tunne, kurbus ei taha lahkuda või on lahendamata kogemusi seoses sünnituse, raseduse või varasemate kaotustega.

Floating on sobiv siis kui vajad eelkõige sügavat puhkust ja vaikust. Seal ei pea midagi rääkima ega analüüsima, võid lihtsalt lasta kehal lõdvestuda. Paljud emad alustavad floatinguga ja lisavad hiljem juurde vabastava hingamise kui tunnevad, et on valmis enda sisse veel sügavamalt vaatama.

Praktiline valik:

Kumb valida esimesena:

• Kui tunned tugevat kehalist pinget ja unepuudust, alusta floatingust

• Kui tunned, et emotsioonid kogunevad ja vajad juhendatud ruumi, vali vabastav hingamine

• Kui sul on keeruline leida aega, kombineeri lühemaid hingamisharjutusi kodus ja lisa aeg ajalt floating

• Kui oled juba teraapias, räägi oma terapeudiga ja leia ühiselt sobiv toe kombinatsioon

Oluline on meeles pidada, et ükski samm ei pea olema suur. Ka üks floatingu seanss või üks vabastava hingamise sessioon võib olla oluline alguspunkt, et sa ei jääks oma tunnete ja mõtetega üksi.

Kuidas alustada turvaliselt ja samm sammu haaval?

Kui kaalud floatingut või vabastavat hingamist sünnitusjärgse depressiooni või ärevuse korral, alusta esmalt avatusest iseenda suhtes. Küsi endalt, mis tundub hetkel kõige kergem ja turvalisem samm. Võid lugeda läbi meie lehel oleva info teenuste kohta ja valida endale ühe väikese järgmise sammu, mitte kohe suurt muutust.

Hingamiskeskuses on võimalik teha nii lühikeseid tutvumisseansse kui ka põhjalikumaid protsesse. Meie eesmärk ei ole sind “parandada”, vaid luua ruum, kus sa saad kogeda, et sa oled hoitud, kuulatud ja toetatud. Nii floating kui ka vabastav hingamine aitavad sul luua oma sisemisse maailma rohkem ruumi, kergust ja tasakaalu.

Kui tunned et teema kõnetab, siis broneeri aeg floatingu või vabastava hingamise seansile ja küsi julgelt lisaküsimusi. Kui sa pole kindel, kust alustada, aitame sul leida sobiva lahenduse vastavalt sinu vajadustele ja enesetundele. Sa ei pea kõike üksi välja mõtlema, toetatud tee on alati kergem.

Kui soovid kogeda floatingu mõju, loe lähemalt meie kodulehelt ja broneeri aeg Hingamiskeskuses Tallinnas. Kui kõnetab enam vabastav hingamine, leiad info ja broneerimisvõimalused samuti meie kodulehelt. Tee endale kingitus, mis toetab mitte ainult sind, vaid ka sinu last ja kogu peret, sest rahunenud ema loob rahulikuma kodu.

Broneeri aeg juba täna! uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett!