Raske depressioon, kuidas ära tunda ja saada abi

Raske depressioon ja kuidas seda ära tunda

Raske depressioon ehk kliiniline depressioon ei ole tavaline kurvameelsus, vaid tõsine seisund, mis mõjutab kogu elu. Kui sa tunned end pidevalt tühjana, lootusetuna ja väsinuna rohkem kui kaks nädalat, võib tegemist olla raske depressiooniga.

Mis on raske depressioon?

Raske depressioon on psühhiaatriline diagnoos, kus inimese meeleolu, energia ja toimimisvõime on pikemalt häiritud. See kestab vähemalt kaks nädalat ja ei kao iseenesest. Erinevalt tavalisest kurvameelsusest ei aita siin lihtne puhkus või positiivsed mõtted. Igapäevased tegevused nagu tööle minek, söömine, magamine või suhtlemine võivad muutuda äärmiselt raskeks.

Raske depressioon võib tabada igaüht, olenemata vanusest, soost või elustiilist. See ei ole nõrkus ega iseloomupuudus, vaid tõsine meeleoluhäire, millega saab ja tuleb tegeleda. Paljud inimesed tunnevad end üksi, kuid tegelikkuses on raske depressioon üks levinumaid vaimse tervise probleeme. Kui oled huvitatud depressiooni üldistest vormidest, leiad rohkem infot meie varasemast artiklist. Samuti oleme kirjutanud eraldi sünnitusjärgsest depressioonist, mis on üks raske depressiooni eriliik.

Kuidas ära tunda raske depressiooni märke?

Raske depressiooni tunnused hõlmavad nii emotsionaalseid, mõttelisi kui füüsilisi muutusi. Diagnoos pannakse tavaliselt siis kui sümptomeid esineb vähemalt viis järgmistest ja need kestavad kauem kui kaks nädalat. Oluline on mõista, et iga inimene kogeb depressiooni erinevalt ja kõik sümptomid ei pruugi alati esineda.

Tunnetelised ja mõttelised märgid:

• Püsiv lootusetuse, tühjuse või kurbuse tunne, mis ei lähe üle

• Huvi kadumine kõige vastu, mis varem rõõmu pakkus nagu hobid või suhtlemine

• Väärtusetus või süütunne, mõtted et ma ei ole piisavalt hea või kõik on minu süü

• Raskused mõtlemise, keskendumise või otsuste tegemisega, isegi lihtsate asjade puhul

• Korduv mõte surmast, enesetapumõtted või katse

Füüsilised ja käitumuslikud märgid:

• Uneprobleemid, kas liiga palju magamine või sügav unetus

• Energiapuudus ja pidev väsimus, isegi pärast puhkust või pikka und

• Kroonilised lihaspinged, seljavalu, peavalud või seedehäired

• Söögiisu muutused, kas täielik kaduminen või liigsöömise episoodid ja kaalukõikumised

• Aeglustunud liikumine, rääkimise kiirus või vastupidi, rahutus ja pinges olemine

Kui tunned end nendest sümptomitest ära ei tähenda see veel kindlat diagnoosi, kuid on oluline signaal, et on vaja abi otsida. Mõnikord ei oska inimene ise oma seisundit nimetada, kuid lähedased märkavad muutusi käitumises ja meeleolus.

Millal on vaja professionaalset abi?

Raske depressiooni korral on professionaalne abi kohustuslik, mitte soovituslik. Kui tunned end ülaltoodud sümptomites ära ja need kestavad kauem kui kaks nädalat või häirivad igapäevaelu toimimist on aeg pöörduda abi poole. Paljud inimesed loodavad, et olukord paraneb iseenesest, kuid raske depressioon vajab tõhusaks taastumiseks professionaalset sekkumist.

Esimene samm on tavaliselt perearsti juurde minek, kes saab teha esialgse hindamise ja vajadusel suunata edasi psühhiaatri või psühholoogi juurde. Psühhiaater hindab vajadust ravimiravi järele ja teeb diagnoosi. Psühhoterapeut pakub teraapiaid nagu kognitiiv käitumuslik teraapia, mis on depressiooni ravis tõhusaks osutunud.

Kriisiabi ja kontaktid:

• Häirekeskus 112, ööpäev läbi kiire abi jaoks

• Eluliin 655 8088 või 116 123, tasuta ja anonüümne, ööpäev läbi

• Perearst, kes suunab edasi psühhiaatri või psühholoogi juurde

• Psühhiaater, kes hindab ravimravi vajadust ja teeb diagnoosi

• Psühhoterapeut, kes pakub teraapiaid ja toetab pikemaajalist taastumist

Antidepressandid ei ole nõrkuse märk. Need on ravimid, mis aitavad ajukeemiat tasakaalustada ja muudavad taastumise lihtsamaks. Ravimiravi kombineerituna teraapiaga annab sageli parima tulemuse. Paljud inimesed tunnevad end süüdi või kardavad, et ravimid muudavad nende isiksust, kuid tõhus ravi aitab hoopis leida tagasi oma tõelise mina, kes ei ole depressiooni kütkes.

Kuidas floating ja vabastav hingamine toetavad taastumist?

Floating ja vabastav hingamine ei asenda meditsiinilist ravi ega teraapiat, kuid saavad olla väärtuslikud lisavahendid taastumisprotsessis. Raske depressiooni korral on oluline rääkida oma arstiga, kas need praktikad sobivad sinu olukorda. Paljud inimesed kasutavad neid praktikaid koos traditsioonilise raviga, et toetada närvisüsteemi rahunemist ja kehalist lõdvestust.

Floatingu ajal lamad soojas Epsomi soolaga täidetud vees, kus keha on kaalutu ja välistest stiimulitestest isoleeritud. Selline keskkond võib aidata närvisüsteemil rahuneda ja kehapingeid vähendada. Uuringud näitavad, et floatingu seansid võivad lühiajaliselt vähendada ärevust ja parandada üldist meeleolu. Paljud inimesed kirjeldavad floatingut kui esimest korda pärast pikka aega, kus keha ja meel said päriselt puhata.

Vabastav hingamine on juhendatud hingamisprotsess, kus tähelepanu on suunatud hingamisele, kehas olevatele pingetele ja emotsioonidele. Regulaarne hingamispraktika võib vähendada stressi, parandada une kvaliteeti ja aidata emotsioone leebemalt kogeda. Hingamine on otseses ühenduses autonoomse närvisüsteemiga, mis tähendab, et teadliku hingamisega saame mõjutada oma keha stressivastust ja rahunemist.

Epsomi sool sisaldab magneesiumsulfaati. Magneesium on mineraal, mis toetab närvisüsteemi, lihaste lõõgastumist ja on seotud meeleolu reguleerimisega. Madal magneesiumi tase on seotud suurema depressiooni ja ärevuse riskiga. Floatingu ajal omastab keha magneesiumi naha kaudu, mis võib toetada üldist heaolu ja lõdvestust.

Kuidas taastuda raskest depressioonist?

• Otsi professionaalset abi, broneeri aeg perearsti juurde ja räägi ausalt oma sümptomitest

• Alusta ravi kui sulle määratakse antidepressandid ja osale teraapiaseansidel regulaarselt

• Anna ravimitele aega toimida, tavaliselt kulub 4 kuni 6 nädalat tulemuste ilmnemiseks

• Proovi floatingut kui arst annab heakskiidu ja tunned, et see sobib sulle

• Tee koduseid hingamisharjutusi, 5 kuni 10 minutit iga päev, isegi kui see tundub alguses raske

• Hoolitse põhivajadustest, püüa hoida regulaarset unerütmi ja söö toitvaid toite

• Liigu värskes õhus, isegi 10 minutit jalutuskäiku päevas aitab keha ja meelt

• Ära jää üksi, räägi lähedastele oma olukorrast ja kasuta kriisiabi numbreid kui tunned, et tunneted süvenevad

Taastumine raske depressioonist võtab aega. See ei ole lineaarne protsess ja halvemad päevad ei tähenda, et oled ebaõnnestunud. Iga väike samm loet, olgu selleks siis käik arsti juurde, üks floatingu seanss, kodune hingamisharjutus või ausalt enda heaolu kohta rääkimine lähedasega. Sa ei pea kõike korraga välja mõtlema, vaid võid liikuda sammhaaval.

Kui tunned, et vajad tuge taastumise teel, broneeri aeg Hingamiskeskuses Tallinnas juba täna! Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett!