KopeeriLihaskrambid ja jalakrambid: põhjused ja leevendus

Miks lihaskrambid ja jalakrambid tekivad

Lihaskrambid ja jalakrambid võivad äratada sind öösel, rikkuda trenni. Selles loos vaatame, millal on krampide taga magneesiumipuudus, millal stress ja närvisüsteemi ülepinge ning kuidas floating, vabastav hingamine ja Epsomi sool saavad aidata kehal rahuneda. Lisaks anname sulle praktilised sammud, mida saad juba täna kodus enda keha toetamiseks teha.​

Mis on lihaskramp

Lihaskramp on äkiline ja valulik lihase kokkutõmme, mida sa ise tahtlikult ei käivita. Enamasti kestab see mõnest sekundist mõne minutini, kuid võib jätta lihasesse valutava või hella tunde veel pikaks ajaks. Kramp võib tekkida nii puhkeseisundis, öösel voodis kui ka koormuse ajal, näiteks ujumisel või treeningu lõpus.​

Sageli kirjeldavad inimesed krampi kui tunnet, et lihas “kivistub” või muutub kõvaks palliks, millele ei saa kuidagi ligi. Mõnikord on kramp üksik ja juhuslik, kuid paljudel muutub see korduvaks mureks, mis hakkab segama nii und, liikumist kui ka kindlustunnet oma keha suhtes. Kui krambid korduvad, tasub neid võtta kui keha märguannet, mitte lihtsalt tüütut juhust.​

Miks kramp tekib

Krambi taga on tavaliselt lihase ja närvisüsteemi koostöö väike “lühis”. Lihas saab signaali kokku tõmbuda, kuid ei saa piisavalt tuge, et jälle lõdvestuda ning jääb kui kinni jäänud piduriga seisundisse. Seda võivad soodustada mineraalainete tasakaalutus, vedelikupuudus, üleväsimus või närvisüsteemi pinge, mis hoiab lihaseid pidevalt valvel.​

Oluline on mõista, et kramp ei teki kunagi “tühja koha pealt”. Tavaliselt on taustal pikem periood, kus keha ei ole saanud piisavalt taastuda, liikumine on olnud ühekülgne või magamine pinnapealne. Ka see kui jood päeva jooksul vähe vett, kuid palju kohvi või energiajooke, loob keskkonna, kus lihased võivad kergemini krampi minna.​

Magneesiumipuudus ja krambid

Magneesium aitab lihasel pärast kokkutõmmet uuesti lõdvestuda, seega on see mineraal krampide vältimisel võtmerollis. Kui magneesiumi on vähe, jääb lihas kergemini “kinni” ja kramp tekib ka väiksema koormuse või liigutuse peale. Puudust võivad põhjustada stress, magneesiumivaene toitumine, rohke kohvi või alkoholi tarbimine ja teatud ravimid.​

Tänapäeva toidulaud on sageli töödeldud ning magneesiumirikkad toidud, nagu rohelised lehtköögiviljad, seemned ja täisterad, jäävad tahaplaanile. Kui sellele lisanduvad pikad tööpäevad, vähene puhkus ja pidevalt “poolik” uni, kasutab keha magneesiumivarusid kiiremini kui sa neid taastada jõuad. Seepärast on paljudel täiskasvanutel kerge, aga krooniline magneesiumipuudus, mida nad ei teadvusta enne kui kehas hakkavad ilmnema esimesed selged märgid.​

Magneesiumipuuduse märgid, mis võivad viidata krampidele

Magneesiumipuuduse esimesed märgid on sageli öised jalakrambid, lihastõmblused ja rahutud jalad. Sageli lisanduvad väsimus, ärrituvus, keskendumisraskused ja tunne, et keha ei suuda lõdvestuda isegi puhkehetkel. Mõnel inimesel annab magneesiumipuudus tunda ka pingetüüpi peavalude, selja- ja kaelavalude süvenemise või “igavese närvilisusena” kehas.​

Väga tüüpiline on ka see, et õhtul voodisse minnes tunned end küll kurnatuna, kuid uni ei tule või on katkendlik. Keha justkui ei leia mugavat asendit, jalad kisuvad pingesse ja mõtted ei taha peatuda. Kui tunned, et kõik on väsinud, aga samal ajal pinges on see tugev signaal vaadata otsa nii magneesiumivarudele kui ka närvisüsteemi koormusele.​

Stress, närvisüsteem ja öised jalakrambid

Kui oled pikalt stressis olnud on sinu närvisüsteem justkui gaasipedaalil kinni. Keha hoiab lihaseid alateadlikult pinges, hingamine muutub kiireks ja pindmiseks ning uni jääb rahutuks. Sellises seisundis on lihased palju vastuvõtlikumad krampidele, eriti öösel kui kehatemperatuur ja vereringe muutuvad.​

Paljud inimesed märkavad, et krambid süvenevad just perioodidel, mil tööl on pingelisem aeg, kodus on muremõtted või toimub elus suurem muutus. Päeval hoiad end kuidagi koos, aga öösel kui keha proovib lõpuks lõdvestuda, hakkavad pinged välja tulema. Lihaskrambid võivadki olla üks viis, kuidas keha ütleb, et praegune tempo ei ole talle enam talutav.​

Närvisüsteemi ülepinge roll

Närvisüsteemi ülepinge korral on lihased justkui pidevalt valmis “põgenema”, kuigi sa ise proovid puhata. Iga väike liigutus voodis võib vallandada krambi, sest lihas ei saa selget signaali lõdvestuda. Sageli käivad sellega kaasas ka südamekloppimine, ärevus, äkilised ehmatusreaktsioonid ja tunne, et sa ei suuda mõttevoogu välja lülitada, ükskõik kui väsinud sa oled.​

Sellisel hetkel ei piisa ainult venitusest või salvi määrimisest. Et krambid päriselt taanduks, tuleb aidata ka närvisüsteemil rahuneda. Siin ongi võti luua kehale regulaarseid hetki, kus ta saab tunda, et on turvaline, toetatud ja ei pea kogu aeg valvel olema.​

Kõige sagedasemad krambi vallandajad:

• Magneesiumipuudus ja muu mineraalide tasakaalutus

• Vedelikupuudus või rohke kohvi ja alkoholi tarbimine

• Pikaajaline istumine või vastupidi ülekoormav treening

• Krooniline stress ja närvisüsteemi ülepinge

• Teatud ravimid, mis viivad mineraale kehast kiiremini välja​

Kuidas floating ja hingamine leevendavad

Floating loob olukorra, kus su lihased ei pea gravitatsiooni vastu töötama ja kogu keha saab esimest korda üle pika aja kogeda täielikku toetatust. Soe magneesiumirikas vesi, vaikne keskkond ja sensoorne puhkepaus annavad närvisüsteemile signaali, et on turvaline lõdvestuda. Kui lihased ja närvisüsteem korraga rahunevad, väheneb ka krampide sagedus ja intensiivsus.​

Floatingu ajal kogeb keha korraga nii füüsilist kui ka vaimset puhkust. Paljud kliendid kirjeldavad pärast seanssi tunnet, et jalad on justkui “kergemad”, keha soe ja voolav ning öine uni sügavam ja katkestusteta. Kui lisad sellele veel järjepidevuse, mitte ainult üksiku korra, hakkab närvisüsteem õppima uut vaiksemat režiimi, kus lihased ei pea enam iga hetke valmisolekus hoidma.​

Millal valida floating, millal hingamine

Kui krambid seostuvad eelkõige füüsilise ülekoormuse, lihaspinge ja une puudumisega, on floating hea esimene samm. Kui tunned, et krampide taga on ka ärevus, allasurutud emotsioonid ja pidev “hing kinni hoidmine”, toetab vabastav hingamine sind sügavamal tasandil. Sageli on parim lahendus nende kahe kombinatsioon: floating kehalisele lõdvestusele ja hingamine emotsionaalse pinge vabastamiseks.​

Hingamisseanss aitab sul märgata, kuidas sa igapäevaselt hingad, kas hoiad õhku kinni, hingad rindkerest või pigem kõhust ning tuua hingamisse rohkem avatust ja sügavust. Kui keha saab rohkem hapnikku ja närvisüsteem lülitub rahurežiimile on ka lihastel lihtsam lõdvestuda. Nii muutub krampide ennetamine millekski, mida teed teadlikult, mitte ainult hädaolukorras.​

Märgid, et on aeg otsida tuge:

• Öised jalakrambid äratavad sind mitu korda nädalas

• Lihased jäävad valusaks ka pärast puhkust ja venitusi

• Tunned rahutuid jalgu, sisemist ärevust ja raskust uinuda

• Krambid on hakanud segama trenni, tööd või igapäevast toimetamist

• Oled proovinud “ise ära kannatada”, kuid olukord ei parane​

Epsomi sool kui igapäevane tugi

Epsomi sool avab võimaluse toetada lihaseid ka kodus. Soolavann enne und aitab lihastel lõdvestuda ja annab kehale rahustava signaali, et päev on läbi. Epsomi soola kasutamine on eriti kasulik, siis kui sul esineb krampide kõrval ka rahutuid jalgu või üldist pingetunnet kehas.​

Võid alustada kasvõi sellest, et teed endale kord või paar nädalas sooja jalavanni, lisad sinna Epsomi soola ning lased kehal mõneks ajaks lihtsalt olla. Kui lisad sinna teadliku sügavama hingamise ja jätad telefoni teise tuppa, muutub sellest väike õhtune rituaal, mis valmistab keha ette rahulikuks uneks. Väikesed, aga järjepidevad sammud loovad püsivama muutuse kui ükskõik kui tugev ühekordne pingutus.​

Millal pöörduda arsti poole

Kui krambid on väga sagedased, valusad või tekivad äkitselt koos muu murettekitava sümptomiga, näiteks tugeva valu, hingamisraskuse või rindkerevaluga, tuleb kohe arstiga ühendust võtta. Samuti tasub spetsialistiga nõu pidada kui krambid kestavad kuid, häirivad und ja igapäevaelu või kaasnevad nendega muu haiguse sümptomid. Loomulikud võimalused, nagu floating, vabastav hingamine ja Epsomi sool on tugev tugi, kuid ei asenda arsti diagnoosi ega vajadusel ravi.​

broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett