Kõrge vererõhk: floating ja hingamine selle leevenduseks

Kõrge vererõhk, stress ja keha “pidev valvelolek”

Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon tähendab seda, et veri surub veresoonte seintele püsivalt liiga suure jõuga. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi räägitakse hüpertensioonist,siis kui kahel erineval päeval on vererõhk vähemalt 140/90 mmHg või kõrgem. See on salakaval seisund, sest tihti ei anna see pikka aega mingeid sümptomeid. Samal ajal suureneb risk südame- ja ajuveresoonkonna haigusteks.​

Üks olulisemaid kõrge vererõhu käivitajaid ja hoidjaid on krooniline stress. Kui närvisüsteem on pikalt “võitle või põgene” režiimis, on veresooned rohkem pinges, süda lööb kiiremini ja vererõhk tõuseb. Just siin tulevad mängu sügav lõõgastus, aeglustunud hingamine ja keskkond, kus keha saab lõpuks päriselt “pidurit vajutada”.​

Kuidas floating närvisüsteemi rahustab

Floatingu ajal lamad soojas, Epsomi soolases vees, mis kannab su keha välja ilma igasuguse pingutuseta. Välised stiimulid on viidud miinimumini, mis vähendab ajus infotulva ja aitab närvisüsteemil lülituda üle parasümpaatilisele ehk rahu- ja taastumisrežiimile. Uuringud näitavad, et just see närvisüsteemi nihe mõjutab otseselt ka vererõhku, pulssi ja hingamise rütmi.​

Hiljutises kliinilises uuringus (Floatation-REST) võrreldi 90-minutilist floatingut rahuliku loodusfilmi vaatamisega. Samadel inimestel mõõdeti terve seansi vältel vererõhku, hingamissagedust ja südame rütmi. Tulemused näitasid, et floatingu ajal langesid nii süstoolne kui diastoolne vererõhk märkimisväärselt rohkem kui filmi vaadates ja hingamine aeglustus. Samal ajal suurenes südame löögisageduse varieeruvus, mis on märk sellest, et parasümpaatiline närvisüsteem on aktiivsem ja keha on sügavas rahuseisundis.​

Miks just floating toetab kõrge vererõhuga inimest

Kõrge vererõhu korral soovitatakse alati esmalt tegeleda elustiiliga: liikumine, toitumine, unekvaliteet ja stressi vähendamine. Floating ei asenda arsti poolt määratud ravi, kuid saab toetada keha just läbi stressitaseme ja autonoomse närvisüsteemi mõjutamise.​

Floating võib aidata kõrge vererõhuga inimest mitmel viisil:

• Lihased saavad täielikult lõdvestuda, sest keha ei pea end vees “ületama” ega tasakaalu hoidma. See vähendab keha üldist pingetunnet.​

• Valgus ja heli on minimeeritud, mis vähendab sensoorset ülestimulatsiooni ja närvisüsteemi “ülevalve” režiimi.​

• Uuringutes on näidatud, et floatingu ajal langeb vererõhk, hingamine muutub aeglasemaks ja inimene kogeb sügavat rahutunnet.​

Regulaarselt floatingus käies õpib keha kergemini sellesse seisundisse minema ka argipäevas. Paljud kirjeldavad, et pärast seansse on nad rahulikumad, uni on parem ja pinged kehas väiksemad, mis kõik toetab ka vererõhu kontrolli.​

Hingamine on lihtsaim tööriist vererõhu toetamiseks

Vabastav hingamine on üks lihtsamaid viise, kuidas ise oma vererõhku ja stressitaset mõjutada. Mitmed uuringud on näidanud, et aeglane, sügav kõhuhingamine võib lühikese aja jooksul alandada nii süstoolset kui diastoolset vererõhku ja vähendada pulssi. Sügav hingamine aktiveerib uitnärvi, mis on osa parasümpaatilisest närvisüsteemist ja aitab kehal lülituda rahu- ja taastumisrežiimile.​

Näiteks ühes värskes uuringus praktiseerisid hüpertensiooniga osalejad kõhu kaudu aeglast sügavat hingamist seitsme päeva jooksul. Nende keskmine vererõhk langes märgatavalt võrreldes kontrollgrupiga, kes hingamisharjutusi ei teinud. Samasugust toimet on leitud ka mitmete teiste hingamistehnikate puhul, kus vererõhk vähenes keskmiselt umbes 5–7 mmHg ulatuses.​

Floating ja hingamisharjutused koos on võimas kombinatsioon

Floating loob ideaalse keskkonna, et harjutada rahulikku, aeglast hingamist. Kui keha on pingevabas vees ei pea sa “kuskile jõudma” ega midagi sooritama, siis saad lihtsalt jälgida oma sisse- ja väljahingamist. See võimendab hingamise rahustavat mõju ja aitab närvisüsteemil veelgi sügavamalt lõdvestuda.​

Hingamisharjutused floatingu ajal võivad:

• Aidata sul kiiremini “ümber lülituda” ärevusest rahusse, sest tähelepanu on õrnalt hingamisel, mitte mõtetel.​

• Sünkroniseerida aeglase hingamise floatingu sügava sensoorse puhkusega, mis toetab vererõhu ajutist langust seansi ajal.​

• Õpetada kehale uut “normi”, kus sügavam hingamine ja rahulikum sisemine seisund muutuvad tuttavamaks ka väljaspool floatingu vanni.​

Kui sul on diagnoositud kõrge vererõhk ning sa kasutad ravimeid, siis on oluline arutada uute praktikate (ka floatingu) lisamist oma raviarstiga. Floating võib olla hinnaline lisatugi elustiilimuudatuste paketis, kuhu kuuluvad ka liikumine, toitumine ja stressijuhtimine, kuid see ei asenda arstlikku kontrolli.​

Mida saad Hingamiskeskuses proovida

Hingamiskeskuses saab floatingu seanssi kombineerida lihtsate hingamisharjutustega, mida on kerge omandada ja hiljem ka kodus iseseisvalt kasutada. Esmase seansi ajal on fookus turvalisusel ja harjumisel uue keskkonnaga, kuid juba esimesel korral kogevad paljud, kuidas keha hakkab soojas vees ise aeglustuma. Lisainfot floatingu kogemuse ja broneerimisvõimaluste kohta leiad Hingamiskeskuse kodulehelt: https://www.hingamiskeskus.ee/floatimine.​

Kui tunned, et kõrge vererõhu teema puudutab ka sind võib floating koos teadliku hingamisega olla üks õrn, kuid tõhus viis, kuidas oma keha järjekindlalt rahulikumale ja toetavamale režiimile häälestada

Broneeri aeg juba täna! Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett.