Kõrge vererõhk ja ärevus, kuidas aeglane hingamine aitab

Miks ärevus hoiab vererõhku kõrge

Kõrge vererõhk ei teki ainult pärilikkusest ja toidust, vaid sageli hoiab seda üleval ka pidev sisemine pinge ja ärevus. Kui süda lööb kiiremini, hingamine muutub pinnapealseks ja keha on kogu aeg justkui valmis reageerima, saab vereringe iga päev väikese lisakoormuse. Selles postituses räägime, kuidas aeglane hingamine ja vabastav hingamine aitavad kehal rahuneda ja miks see võib olla oluline tugi kõrge vererõhuga elamisel.

Mis seos on vererõhul ja ärevusel

Kui tunned end sageli ärevana, rahutuna või pinges, annab keha sellest märku ka südame ja vererõhu kaudu. Ärevuse korral vabanevad stressihormoonid, mis panevad südame kiiremini lööma ja veresooned rohkem pingesse tõmbuma, et keha oleks valmis justkui ohtu lahendama. Kui selline seisund kestab pikalt, võib vererõhk jääda püsivalt kõrgemaks kui keha jaoks on tervislik.

Paljud inimesed märkavad, et vererõhku mõõtes on näidud kõrgemad just siis kui enne on olnud pingeline päev, ebameeldiv telefonikõne või muremõtted. See ei tähenda, et vererõhk oleks ainult peas kinni, vaid et närvisüsteemi ja südame töö on omavahel tihedalt seotud. Seetõttu on lisaks ravimitele ja elustiilile abiks harjutused, mis aitavad kehal õppida pingest rahusse liikuma.​

Keha pingereaktsioon ja süda

Keha pingereaktsioon ehk võitle või põgene seisund on mõeldud lühiajaliseks, mitte igapäevaseks taustarežiimiks. Kui elad pikalt nii, et kehas on justkui nähtamatu gaasipedaal kogu aeg veidi all ei jõua süda ja veresooned vahepeal päriselt puhata. Aja jooksul võib sellest kujuneda muster, kus isegi väiksemad pinged tõstavad vererõhku rohkem kui varem.

Kui õpid märkama, millal pingereaktsioon käivitub on sul võimalik teadlikult peale panna pidur, mitte ainult loota, et keha teeb seda ise. Aeglane ja sügavam hingamine on üks lihtsamaid viise, kuidas anda südamele signaal, et oht on möödas ja ta võib rahuneda. See ei asenda arsti määratud ravi, kuid võib olla oluline lisatugi, mis aitab kehal leida uue rahulikuma vaikeseisu.

Hingamise roll kõrge vererõhu korral:

• Aeglustab südamerütmi ja aitab veresoontel lõdvestuda

• Annab närvisüsteemile märku, et pingerežiim võib asenduda taastumisega

• Toob rohkem tähelepanu kehasse, nii et märkad varem kui pinge hakkab jälle tõusma

Kuidas aeglane hingamine keha rahustab

Aeglane hingamine mõjutab otseselt närvisüsteemi seda osa, mis vastutab rahunemise ja taastumise eest. Kui hingad kiirustades ja pinnapealselt, saab keha justkui kinnitust, et olukord on pingeline ning hoiab vererõhku ja pulssi kõrgemal. Kui tood hingamise teadlikult aeglasemaks ja sügavamaks, hakkab süda samm sammult järgi tulema ja vereringe saab märku, et võib tempo veidi maha võtta.

Hingamistempo aeglustamine ei tähenda õhu jõuga sisse surumist, vaid pehmet, sujuvat ja ühtlast sisse ja välja hingamist. See on oskus, mida saab õppida ka siis kui alguses tundub, et rahulik hingamine tekitab hoopis ebamugavust. Mida järjepidevamalt harjutad, seda kiiremini õpib keha pingest rahusse liikuma ka igapäeva olukordades, mitte ainult seansi ajal.

Lihtne hingamisharjutus rahunemiseks

Üks lihtsamaid viise südant rahustada, on 4 6 hingamine, kus hingad nina kaudu rahulikult neljani loendades sisse ja suu või nina kaudu kuue loenduse jooksul välja. Pikem väljahingamine annab närvisüsteemile märku, et on lubatud rahuneda ja keha ei pea enam nii tugevalt valvel olema. Seda harjutust saab teha istudes, lamades või ka pärast vererõhu mõõtmist kui märkad, et näit on tavapärasest kõrgem.

Alguses võid alustada lühema rütmiga, näiteks 3 5, et keha harjuks uue tempoga ilma liigse pingutuseta. Oluline ei ole ideaalsed numbrid, vaid see, et hingamine muutuks ühtlaseks, pehmemaks ja veidi aeglasemaks kui sinu tavaline tempo. Kui harjutad seda iga päev paar minutit, on kehal kriitilisel hetkel palju kergem rahuneda kui, siis kui prooviksid seda teha ainult suurte pingete ajal.

Hingamisharjutuse kasutamine igapäevaselt:

• Tee harjutust 2 5 minutit korraga üks kuni kolm korda päevas

• Seo hingamine mõne rutiiniga, näiteks pärast vererõhu mõõtmist või enne magamaminekut

• Ära oota ideaalselt rahulikku meelt, vaid keskendu ainult rütmile ja pehmemale hingamisele

Floating, hingamine ja vererõhu tugi

Floatingu seansi ajal saab keha kogeda olukorda, kus lihased ei pea raskust hoidma, välised stiimulid on miinimumini viidud ja sul on aega lihtsalt olla. Selline süvalõõgastuse seisund aitab närvisüsteemil lülituda pingerežiimist rahunemise ja taastumise režiimi, mis võib mõnel inimesel anda ka vererõhu näitudele ajutist leevendust. Uuringud viitavad, et lühiajaline floatingu seanss võib mõneks ajaks langetada vererõhku ja pulssi eriti, siis kui sellega koos vähenevad stress ja ärevus.

Kui ühendad aeglase hingamise oskuse floatingu kogemusega, saab keha justkui topelt kinnituse, et on turvaline rahuneda. Sa ei saa ise otseselt kontrollida kui palju vererõhk mõõtes muutub, kuid saad luua kehale tingimused, kus pingelangus on kergem tekkima. Oluline on alati jätkata arsti määratud raviga, kuid sellised loomulikud lõõgastusviisid võivad olla oluline lisatugi kogu teekonnal.

Kui tahad lugeda lähemalt, kuidas floating stressi ja ärevuse vastu toetab vaimset tervist, leiad meie blogist põhjaliku juhendi. Kui sinu jaoks on ärevuse ja une teema eriti aktuaalne, vaata ka postitust ärevus ja uni, kuidas floating ja hingamine aitavad, kus räägime rahulikuma une toetamisest.

Lisaks floatingule aitab kehal rahuneda ka soe magneesiumivann Epsomi soolaga, mis toetab lihaste lõdvestumist ja võib vähendada pingetunnet kehas. Kui lisad siia juurde teadliku vabastav hingamise praktika, saad samm sammult õpetada oma kehale, kuidas pingest kergemini rahusse liikuda.

broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett!