Depressioon kui keha hädasignaal ja esimesed sammud

Depressioon kui keha hädasignaal

Depressioon ei ole laiskus ega iseloomuvea silt, vaid närvisüsteemi ja keha hädasignaal mis ütleb et praegune koormus ei ole enam kantav. Depressioon võib välja näha väga igapäevane: sa käid tööl, saad justkui hakkama, aga seest on tühi ja kõik mis varem rõõmu pakkus, tundub nüüd mõttetu. Selles postituses vaatame depressiooni päriselus, mitte ainult diagnoosina ja otsime esimesi samme kuidas ennast toetada kui jaks on otsas.

Mis on depressioon päriselus

Depressioon ei ole ainult arstikabinetis kirjas olev diagnoos. Väga sageli on see vaikne ja pikale veninud seisund mis sööb vaikselt ära elurõõmu ja energia, kuigi pealtvaadates tundub et inimene saab oma eluga hakkama. Väljast võib kõik tunduda korras, seest on aga tunne et sa lihtsalt ei jõua enam ja iga järgmine päev on natuke raskem kui eelmine.

Kui elu väliselt toimib

Sageli ei näe depressioon välja nii nagu filmides kus inimene ei tõuse päevade kaupa voodist. Väga paljud inimesed käivad depressiooniga iga päev tööl, hoolitsevad laste eest ja vastavad sõnumitele nii et keegi ei oskaks arvata et nad on hädas. Seest on aga tunne et elu jookseb justkui sinu kõrval, sina ise ei jõua selle juurde kohale ja isegi head asjad ei puuduta enam.

Depressioon päriselus võib olla see kui sa teed kõik ära mida sinult oodatakse, kuid pärast tööd ei ole sul jõudu mitte millekski, mis on sinu enda jaoks tähtis. Sa tead et liikumine, sõbrad või loovus aitaksid, aga ainuke asi milleks jaksu on on ekraan ja voodi. Sageli lisandub süütunne selle pärast et sul justkui on kõik olemas ja ikkagi on halb, mis teeb enesetunde veel raskemaks.

Igapäevase depressiooni märgid:

• Sa saad oma kohustustega justkui hakkama, kuid pärast tööd ei ole sul jõudu ühekski asjaks mis on päriselt sinu enda jaoks.​

• Sa lükkad edasi isegi neid tegevusi mis varem rõõmu pakkusid, sest need tunduvad lihtsalt liiga rasked.​

• Sa võrdled end teistega ja mõtled et sul ei ole õigust nii halvasti tunda, mis paneb end veel rohkem häbenema.​

Kuidas depressioon kehas välja paistab

Depressioon ei ela ainult mõtetes, see elab närvisüsteemis ja kehas. Keha annab sageli ammu enne mõistust märku et koormus on liiga suur, läbi väsimuse, pingete, uneprobleemide või valuna millele ei leita meditsiinilist põhjust. Sageli käivad depressiooni ja ärevuse kehalised sümptomid koos ja inimene ise ei seosta neid kohe meeleoluga.

Kui jõudu ei ole isegi heade asjade jaoks

Väga levinud märk on see et isegi need asjad, mis varem andsid energiat ja rõõmu, tunduvad nüüd liiga rasked. Mõte sõbraga kohtumisest, trennist või loovast tegevusest tekitab mitte elevust vaid väsimuse laine. Keha on justkui kogu aeg raskem kui varem ja tavapärased kohustused võtavad kordades rohkem jõudu.

Depressioon võib anda märku ka valude, pingete ja seedimisprobleemidena. Peavalud, seljavalu, lihaspinge, kõhuvalud ja seedetrakti kaebused ilma selge põhjuseta on depressiooni puhul väga levinud ja neid kogetakse tihti tugevamana kui muul ajal. Uuringud kirjeldavad et depressiooniga inimestel on muutused nii ajus, hormoonides kui närvisüsteemis, nii et see mida sa tunned oma kehas, ei ole ettekujutus.

Kehalised märgid millele tähelepanu pöörata:

• Pidev väsimus isegi siis kui sa justkui magad piisavalt ja analüüsid on korras.

• Valud ja pinged mis liiguvad ringi, kord selg, kord pea, kord kõht, ilma selge põhjuseta.

• Raskus tunda rõõmu või elevust isegi siis kui juhtub midagi objektiivselt head.​

Kui jutust ei piisa enam

Paljud inimesed jõuavad ühel hetkel punkti kus nad on oma lugusid aastaid rääkinud, teraapias käinud, analüüsinud lapsepõlve ja suhteid, kuid keha on ikka pinges ja väsimus ei kao. Siis tundub loogiline mõte et sul ei ole lihtsalt rohkem midagi rääkida, aga enesetunne ei ole parem. See on koht, kus ainult mõtlemise tasandil lähenemisest ei piisa, sest depressiooni ei hoia alal ainult mõttemustrid, vaid ka närvisüsteem ja keha.

Kui peas on jutud otsas aga enesetunne ei muutu

Uuringud, mis vaatavad hingamistehnikaid ja keha kaudu töötamist depressiooni korral kirjeldavad sama kohta: ühel hetkel ei ole probleem enam uute teadmiste puudus, vaid raskus oma keha ja emotsioonidega päriselt kontakti saada. Teadlik hingamine ja vabastav hingamine aitavad muuta seda kuidas närvisüsteem pingele reageerib, mitte ainult seda kuidas sa pingest räägid. Kui tähelepanu tuua hingamisele ja kehale, hakkab tasapisi muutuma ka see kuidas sa oma tundeid tajud.

Floating on veel üks võimalus aidata kehal kogeda sügavat toestust ja turvatunnet, mida on depressioonis olles oma igapäevaelus raske ise luua. Floatingu ajal lamad soojas Epsomi soola vees, väline maailm on ukse taga ja keha ei pea mitte midagi hoidma ega tegema. Uuringud viitavad et selline vähendatud stiimulitega keskkond võib lühiajaliselt vähendada ärevust ja depressiivset meeleolu ning anda väga tugeva puhkuse kogemuse.

Kuidas alustada turvaliselt

Depressiooni korral on oluline, et sa ei hakkaks end jõuga parandama ega võtaks endale juurde uut projekti milles ennast läbi kukkumas näha. Alustada tasub väga väikeste sammudega mille fookus on turvatundel, mitte sooritusel, ja ruumiga kus keegi hoiab piire, sina ei pea olema tubli ja võid olla täpselt nii väsinud kui praegu oled.

Väikesed sammud kui midagi ei jaksa

Esimene samm võib olla lihtsalt teadmine, et sa ei pea üksi hakkama saama ja depressioon ei tähenda et sa oled katki, vaid et su närvisüsteem vajab teistsugust toetust kui varem. Mõne jaoks on hea algus lühike teadlik hingamine, teise jaoks üks seanss kus saab floatingu ajal lihtsalt olla ja kolmanda jaoks juhendatud vabastav hingamine, kus ei pea midagi sõnades selgitama. Oluline on,et tempo oleks sinule vastuvõetav ja sul on võimalus alati öelda stop kui praegu on liiga palju.

Kui sa oled pikalt üritanud end kokku võtta ja positiivsemalt mõelda ilma, et see tegelikult aitaks, siis võib järgmine samm olla hoopis vastupidine: lubada kehal korraks ausalt väsinud, pinges või tuim olla. Väike regulaarne samm, olgu selleks üks floatingu seanss, üks vabastav hingamine või õhtune Epsomi soolaga jalavann, aitab närvisüsteemil õppida et puhkus on lubatud ka siis kui depressioon ei ole veel ära läinud. Hingamiskeskuses on fookus sellel et keha saaks kogeda turvalist ruumi ja toetust, mitte järjekordset sooritust.

Kui tunned et see kirjeldus kõnetab sind, loe kindlasti juurde ka Hingamiskeskuse postitusi „Raske depressioon, kuidas ära tunda ja saada abi“ ja „Depressioon ja floating: kuidas Epsomi sool toetab taastumist“, kus on eraldi juttu rasketest episoodidest ja sellest kuidas floating ning vabastav hingamine neid protsesse toetavad.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna ja vali kas soovid alustada rahulikust floatingu seansist või juhendatud vabastavast hingamisest. Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett!