Depressioon ja floating: kuidas Epsomi sool toetab taastumist

Mis on depressioon ja selle sümptomid?

Depressioon ei ole ainult “kurb tuju”, vaid seisund, mis mõjutab korraga mõtteid, tundeid, und, energiat, söögiisu ja keha enesetunnet. Sageli kaasnevad lihaspinged, ärevus, peavalu ja tunne, et keha on kogu aeg “valvel”, mis omakorda süvendab väsimust ja lootusetust.​

Depressiooni ravis peetakse kuldstandardiks psühhoteraapiat ja vajadusel antidepressante, kuid üha rohkem räägitakse ka kehapõhistest lisavõtetest, mis aitavad närvisüsteemi rahustada. Siin tulevadki mängu floating ja vabastav hingamine praktikad, mis keskenduvad otseselt kehale, pingetele ja närvisüsteemi seisundile.​

Kuidas floating aitab depressiooni korral?

Floatingu ajal lebad soojas vees, mis on täidetud magneesiumirikka Epsomi soolaga, keha on praktiliselt kaalutu ja ümbritsev keskkond vaikne ning minimaalsete stiimulitega. Teaduskirjanduses nimetatakse seda Reduced Environmental Stimulation Therapy ehk REST, mis on ärevuse ja depressiooniga inimeste puhul osutunud üldiselt ohutuks ja hästi talutavaks.​

Uuringud on näidanud, et floatingu seansid võivad lühiajaliselt vähendada ärevust ja depressiivset meeleolu. Parandada enesetunnet ja tuua kaasa sügavama lõõgastuse kui paljud tavalised lõõgasharjutused. Osalejad kirjeldavad sageli, et pärast seanssi on mõtted rahulikumad, uni parem ja kehaline pinge väiksem, mis depressiooni korral on suur kergendus.​

Hingamiskeskuse floatingu seanss ühendab need mõjud sellega, et Epsomi sool toetab keha, vesi hoiab sind justkui süles ja väline maailm jääb korraks ukse taha. Depressiooniga inimese jaoks võib selline kogemus olla esimene koht üle pika aja, kus ei pea midagi “tegema” ja võib lihtsalt olla, lastes kehal ja närvisüsteemil päriselt puhata.​

• Floating sobib hästi neile, kes tunnevad end “ülekoormatuna”, ei talu hästi müra ja valgussignaale ning vajavad turvalist kohta, kus närvisüsteem saab korraks täielikult maha rahuneda.​

• Regulaarsetest seanssidest on tavaliselt rohkem kasu kui üksikutest käikudest, sest närvisüsteem õpib tasapisi uutmoodi, rahulikumat olekut.​

Vabastav hingamine ja meeleoluhäired

Vabastav hingamine on teadlik hingamispraktika, kus tähelepanu on hingamisel, kehal ja tunnetel, mis hingamisega esile tulevad. Meta‑analüüsid ja uuringud kinnitavad, et regulaarne hingamispraktika võib vähendada stressi, ärevust ja depressiivseid sümptomeid ning parandada üldist emotsionaalset heaolu.​

Miks hingamine mõjutab närvisüsteemi?

Hingamine on otseses ühenduses autonoomse närvisüsteemiga. Kui hingamine muutub sügavamaks ja rahulikumaks, aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis on seotud rahunemise, seedimise ja taastumisega. Just see mehhanism aitab depressiooni puhul luua kergema enesetunde hetki, kus pinged kehas vähenevad ja mõtted ei tundu enam nii üle jõu käivad.​

Hingamiskeskuses praktiseeritav vabastav hingamine loob turvalise raami, kus inimene ei pea “olema tugev” või kõike sõnades selgitama. Sageli kirjeldavad osalejad pärast seansse kergemat tunnet rinnus, sügavamat und ja paremat kontakti oma vajadustega, mis on depressiooni taastumisprotsessis olulised sammud.​

Epsomi sool, magneesium ja meeleolu

Epsomi sool on magneesiumsulfaat, mis vees lahustudes annab magneesiumi ja sulfaatioone ning mida kasutatakse nii lihaspingete leevendamiseks kui ka lõõgastavate vannide tegemiseks. Mitmed ülevaated ja artiklid seostavad magneesiumi taset meeleoluga ning viitavad sellele, et madal magneesiumitase võib olla seotud kõrgema depressiooni ja ärevuse riskiga.​

Magneesium osaleb närviülekandes, lihaste lõõgastumises ja stressireaktsiooni reguleerimises. Epsomi soolaga vannid ei ole küll otsene depressiooniravi, kuid võivad toetada keha lõdvestumist, parandada und ja vähendada stressi tajumist, mis kõik on depressiooni korral olulised.​

Hingamiskeskuses floatingu puhul on Epsomi sool lisatud floatinguvanni vette, et luua kerguse ja kaaluta oleku tunne ning pakkuda kehale magneesiumirikast keskkonda. Kodus saab Epsomi soolaga jalavann või kogu keha vann olla osa õhtusest rituaalist, mis aitab rahustada meelt ja valmistab keha ette puhkuseks.​

Kuidas floatingut ja vabastavat hingamist depressiooni korral kasutada?

Depressiooni korral ei ole mõistlik loota ainult ühele tehnikale, vaid näha floatingut ja vabastavat hingamist osana laiemast enesehoiu plaanist, kuhu kuuluvad ka professionaalne ravi ja sotsiaalne tugi. Hästi toimib kui luua endale regulaarne rütm, mitte tulla seansile ainult “kriisi hetkel”.​

Kuidas võiks floatingust kõige rohkem kasu saada:

• Üks võimalik variant on käia näiteks kord nädalas või üle nädala floatingus, lisada sellesse vahele vabastava hingamise seansid ja kodused hingamisharjutused ning teha 1–2 korda nädalas Epsomi soola vann või jalavann, et hoida keha ja närvisüsteemi pidevas toetatud olekus.​

• Oluline on anda endale aega, märgata väikeseid muutusi enesetundes (parem uni, leebem meeleolu, natuke rohkem energiat) ja rääkida nendest vajadusel ka oma raviarsti või terapeudiga, et tervikpilt toetaks taastumist.​

Broneeri floatingu seanss juba täna! Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x pakett!