ATH ja floating: Närvisüsteemi rahunemine | Hingamiskeskus

ATH, närvisüsteemi ülekoormus ja kuidas floating ning vabastav hingamine saavad aidata

Tähelepanu- ja aktiivsushäirega (ATH) elamine tähendab sageli seda, et pea töötab kogu aeg suurel kiirusel, kuid keskendumine ja rahunemine on samal ajal keerulised. Närvisüsteem töötab justkui kõrgematel pööretel ka siis kui midagi erilist ei toimu. See võib pikemas plaanis väsitada nii keha kui meelt. Selles blogipostituses vaatame, kuidas ATH mõjutab närvisüsteemi ning millisel viisil floating ja vabastav hingamine võivad aidata koormust maha võtta ja taastumist toetada.

Kuidas ATH mõjutab närvisüsteemi?

ATH ei ole lihtsalt “hajameelsus”, vaid seisund, kus aju töötleb palju infot korraga ja liigub kiiremini ühelt mõttelt teisele. See võib väljenduda raskuses keskenduda ühele ülesandele, unustamises, impulsiivsetes otsustes ja emotsioonide kiiretes muutustes.​

Närvisüsteem on sellises olukorras tihti justkui ülitundlik radar, mis püüab kinni iga väiksema stiimuli. Taustamüra, telefoniteavitused, teiste inimeste liikumine või ka oma mõtted võivad tähelepanu pidevalt eemale kiskuda. See tähendab, et aju puhkab vähe ja koormus koguneb tasapisi.

ATH mõju igapäevaelule

• Keskendumisraskused tööülesannete, õppimise või lugemise juures.

• Raskus lõpetada alustatud asju, sest peas on korraga liiga palju ideid ja stiimuleid.

• Emotsionaalne väsimus ja tunne, et närvid on rohkem pingul.​

Pidev valvelolek ja üleväsimus

Kui aju on pikka aega ülekoormuses, võib ATH-ga inimesele tekkida tunne, et ta on kogu aeg valmis reageerima ja midagi “kustutama”. See on sarnane seisundiga, mida seostatakse kroonilise stressi ja läbipõlemisega, kus närvisüsteem ei jõua taastuda.

Pikemas plaanis võib see viia üleväsimuse, unehäirete, ärevuse või kehaliste pingeteni. Kuigi ATH on neuroloogiline eripära, mitte “viga”, vajab selline närvisüsteem teadlikult rohkem puhkusehetki ja toetavaid praktikaid.

Miks pelgalt puhkusest tihti ei piisa?

Paljud ATH-ga inimesed kogevad, et isegi nädalavahetusel või puhkusel on peas ikkagi “kõva liiklus”. Mõtted hüppavad ühelt teemalt teisele, meelde tulevad tegemata asjad ja keskendumine puhkusele iseendale on raske. See tähendab, et ka puhkehetkel töötab aju pigem täisvõimsusel.​

Lisaks võib olla raske luua rutiini, mis toetaks regulaarset taastumist. Plaanid hajuvad, tähelepanu läheb muudele asjadele ja nii võib juhtuda, et puhkamiseks planeeritud aeg täitub hoopis uute kohustuste või ekraaniajaga.

Puhkus üksi ei pruugi ATH-ga piisata, sest:

• Aju jääb “töökorda” ka siis, kui midagi olulist parasjagu ei toimu.​

• Puhkuse struktuur võib puududa ja aeg kulub tegevustele, mis ei rahusta närvisüsteemi.

• Puudub praktika, mis aitaks kehal ja meelel korraga rahuneda.

Aju, mis ei lülitu välja

ATH-ga inimese jaoks võib mõte “lülita lihtsalt välja” tunduda naljakas, sest kogemus on vastupidine: mida rohkem ta rahuneda püüab, seda valjemaks võivad mõtted vahel muutuda. Seetõttu on oluline otsida viise, mis ei nõua pingutamist “mitte mõtlemise” nimel, vaid loovad rahunemiseks sobiva keskkonna.

Just siin tulebki mängu floating, kus ümbritsevad stiimulid on miinimumis ja keha saab kogeda teistsugust seisundit kui tavalises päevas.​

Kuidas floating aitab ATH korral rahuneda?

Floating tähendab soojas magneesiumirikast soolalahust (Epsomi soola) sisaldavas vees lebamist, kus keha on peaaegu kaaluta olekus ja väline müra ning valgus on viidud madalale tasemele. See loob tingimused, kus närvisüsteem saab kogeda rahu ilma, et inimene peaks selle nimel eriliselt pingutama.

ATH-ga inimese jaoks võib see olla haruldane kogemus, sest puuduvad tavapärased segajad: telefon, arvuti, teised inimesed, taustamüra. Ruumi tingimused aitavad suunata tähelepanu tagasi kehasse, hingamisse ja hetke aistingutesse.

Floatingu plussid ATH puhul:

• Vähendab kehalist pinget ja annab lihastele võimaluse lõdvestuda.​

• Aitab aeglustada närvisüsteemi ja pulssi, mis toetab rahunemist.

• Loob turvalise keskkonna, kus ei ole vaja kellelegi vastata ega midagi “ära teha”.

Kaaluta olek ja magneesiumi mõju

Epsomi soolas sisalduv magneesium toetab närvisüsteemi tööd ja lihaste lõdvestumist ning sellel on seoseid parema une ja väiksema stressitasemega. Kui keha saab üheaegselt nii magneesiumi kui kaaluta oleku kogemuse, tekib sügav lõdvestus, mis võib aidata ATH-ga inimesel esimest korda üle pika aja päriselt mõtlemiselt “maha tulla”.

Paljud kirjeldavad, et pärast mitut seanssi on nende uni parem, ärevust vähem ja peas justkui rohkem ruumi, isegi kui ATH ise ei kao. See ei ravi seisundit, kuid toetab närvisüsteemi, mis peab igapäevaselt rohkem tööd tegema.​

Vabastav hingamine ja ATH-ga seotud pinged

Vabastav hingamine on praktika, kus kasutatakse teadlikku, ühendatud hingamist, et jõuda sügavamate pingete ja emotsioonideni, mis võivad ATH-ga kaasneda. Kiire mõte ja emotsioonide kiire vaheldumine võivad jätta kehasse palju “pooleli” jäänud reaktsioone, mida hingamise abil saab tasapisi välja tuua ja vabastada.​

Seansi ajal hoiab juhendaja ruumi nii, et oleks lihtne märgata, mis kehas ja tunnetes toimub, ning lasta sellel läbi liikuda. ATH-ga inimesele võib see anda kogemuse, et tal on lubatud korraks tempo maha võtta ja tunda, mis päriselt toimub, ilma et peaks kohe järgmise mõtte või kohustuse juurde hüppama.

Vabastava hingamise plussid ATH puhul:

• Aitab kehal vabastada pinget, mida ainult mõtlemisega ei märka.​

• Toob tähelepanu tagasi kehasse, mitte ainult pähe/mõtetesse.

• Õpetab lihtsaid hingamisvõtteid, mida saab kasutada ka kodus pingete kasvamisel.​

Hingamine, mis rahustab närvisüsteemi

Regulaarne praktika aitab närvisüsteemil õppida uut rütmi, kus hingamine on rahulikum ja sügavam. See võib vähendada ärevust ja pinget, mis ATH-ga sageli kaasas käivad ning aidata paremini uinuda või pingelistest olukordadest taastuda.​

Lisaks annab vabastav hingamine kogemuse, et isegi kui peas on palju mõtteid, siis on võimalik leida kontakt kehaga ja turvatundega. See on väärt oskus igapäevaseks toimetulekuks.

Kuidas kombineerida floatingut ja hingamist igapäevaelus?

Floating ja vabastav hingamine toetavad üksteist hästi. Floating aitab närvisüsteemil ja kehal sügavalt rahuneda, vabastav hingamine lisab teadlikku tööd emotsioonide ja sisemiste pingetega. Koos võivad need luua ATH-ga inimesele stabiilsema põhja, millelt igapäevaseid ülesandeid teha.

Teaduslikud uuringud näitavad, et lõdvestustehnikad ja sensoorse koormuse vähendamine võivad vähendada stressi ja parandada tähelepanuvõimet, mis on ATH-ga inimestel sageli proovikivi. Sellest annab hea ülevaate näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste usaldusväärsete allikate materjal stressi ja ülepinge mõjust närvisüsteemile. Selle kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25344737/

Praktiline lähenemine alguseks võiks olla, et proovid mõne nädala jooksul nii floatingut kui ühte hingamisseanssi. Selle aja jooksul saad tähele panna, kuidas muutuvad uni, ärevus, keskendumisvõime ja sisemine koormustunne.

Näidisplaan ATH toetamiseks:

• Korra nädalas või korra kahe nädala jooksul floating, et anda kehale ja närvisüsteemile sügav puhkus.​

• Korra kuus vabastava hingamise seanss, et tegeleda emotsionaalse poole ja sisemiste pingetega.​

• Lühikesed hingamisharjutused kodus enne magamaminekut või keerulisemate olukordade järel.

Lihtne plaan ATH-ga toimetulekuks

Oluline on, et plaan oleks realistlik, mitte järjekordne “projekt”, mis lisab stressi. Parem on alustada ühe floatingu ja ühe vabastava hingamise seansiga ning vaadata, kuidas need sind toetavad, kui seada liiga suuri eesmärke korraga.

Kui märkad, et oled rahulikum, parem uni või kergem keskenduda, saab otsustada, kas jätkata sama rütmiga või seda veidi tihendada.

Millal abi otsida ja kuidas alustada?

Abi tasub otsida siis kui tunned, et igapäevaelu muutub liiga koormavaks, keskendumine on püsivalt raske ja närvisüsteem ei jõua enam taastuda. ATH kahtluse või diagnoosi korral võib olla kasu psühholoogi, psühhiaatri või perearstiga konsulteerimisest, et saada täielikum pilt oma olukorrast.​

Floating ja vabastav hingamine on seejuures lisatoetus, mis aitab sinu närvisüsteemil paremini hakkama saada, mitte ainus lahendus. Need sobivad hästi inimesele, kes soovib oma keha ja meelt toetada looduslikul ja kehapõhisel viisil.

Esimene samm parema enesetunde suunas

Esimene samm ei pea olema suur muutus. Piisab soovist proovida ühte uut viisi, kuidas oma närvisüsteemi toetada, olgu selleks siis esimene floatingu seanss või kohtumine vabastava hingamise juhendajaga.

Kui soovid kogeda floating kasusid, broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna ja anna oma kehale võimalus sügavalt välja puhata. Kui tunned, et sind kõnetab ka vabastav hingamine, võid tulla kas grupiseansile või individuaalsele kohtumisele, et õppida tehnikat, mida saad hiljem ise igapäevaelus kasutada. Nii ei pea sa ATH-ga üksi toime tulema, vaid sul on konkreetne tugi, mis aitab samm-sammult parema enesetunde suunas liikuda.

Uutele klientidele on meil Keha ja meele proovipakett!