Ärevus, halb uni ja ületöötamine, kuidas floating aitab

Miks ületöötanud närvisüsteem ei lase uinuda

Kui tunned, et pea ei jää õhtul vait, uni ei taasta ja isegi puhkepäevad ei võta väsimust maha, võib su närvisüsteem olla liiga kaua valvel olnud. Selles postituses räägime kuidas üks 60 minutiline floatingu seanss aitab kehal korraks päriselt pidurit tõmmata, et ärevus ja üleväsimus saaksid hakata taanduma. Annan sulle lihtsa raami, mille abil saad hinnata millal on aeg võtta paus mitte uus kohv.

Kui tööpäev ei lõpegi peas

Kui tööpäev on ametlikult läbi, aga sina vastad veel mõttes meilidele ja veeretad peas järgmise nädala koosolekuid ei jõua närvisüsteem kunagi päriselt puhkereziimi. Keha jääb justkui nähtamatusse valveseisundisse, kus süda lööb kiiremini, hingamine jääb pinnapealseks ja lihased ei lõdvestu ka diivanil. Mida kauem selline seisund kestab, seda keerulisem on õhtul uinuda ja hommikul ärgates end tõeliselt puhanuna tunda.​

Pidev ületöötamine ei ole ainult palju tegemist, vaid ka see kui endale antud pausid on tegelikult telefonis skrollimine, teleka taustamüra ja pidev info tarbimine. Ka siis kui istud juba kodus, võib su närvisüsteem käituda nii nagu oleksid veel kontoris, sest pea ei ole saanud märku et nüüd on aeg rahuneda. See loob nõiaringi, kus väsimus kuhjub, ärevus kasvab ja und on iga päevaga raskem püüda.​

Ületöötamise tunnused mida tihti eirame:

• Sa tunned et sul on korraga mitu akent lahti ja isegi vaikuses on peas taustamüra

• Õhtuti on keeruline lõpetada tööga seotud mõtlemist ning keha ei leia ühtegi mugavat asendit

• Väiksemadki takistused või kirjad tekitavad ebamõistlikult tugeva pingereaktsiooni

Kuidas ületöötamine närvisüsteemi mõjutab

Närvisüsteem ei tee vahet kas oled päriselt ohus või lihtsalt ületöötanud ja üle stimuleeritud, kehas käivitub sama pingereaktsioon. Kui see kestab pikalt, muutub sellest uus normaalne seisund, kus sa ei märkagi enam kui pinges su õlad, lõualihased või kõht tegelikult on. Aja jooksul võib see viia ärevushoogude, uneprobleemide, lihaspingete ja emotsionaalse kurnatuseni.

Kui keha ei saa päevas ühtegi päris rahunemispausi, võtab ta selle lõpuks ise, kas läbi haigeks jäämise, jõu kadumise või tugeva motivatsioonilanguse. Seetõttu on oluline märgata varasemaid märke, et närvisüsteem vajab puhkust, mitte oodata kuni enam ei jaksa. Just siin tulebki mängu süvalõõgastust võimaldav keskkond, kus sa ei pea mitte midagi tegema ega kellelegi midagi tõestama.

Mida teeb üks 60 minutit floatingut

Floatingu seansi ajal lamad soojas magneesiumivees vaikuses ja hämardatud ruumis nii, et keha ei pea enam raskusjõuga võitlema ega pidevalt asendit kohendama. See aitab ajul lülituda kiirest mõtteringist rahulikumale sagedusele, kus südamelöögid aeglustuvad ja hingamine muutub sügavamaks. Paljud inimesed kirjeldavad, et üks tund vees tundub nagu pikem puhkus, kus keha jõuab järele mitmetele vahele jäänud pausidele.

Kui välised stiimulid vähenevad, saab närvisüsteem lõpuks signaali, et on turvaline rahuneda ja valveseisund saab korraks maha minna. Sageli märkad pärast seanssi, et lihaspinge on väiksem, hingamine kergem ja peas on rohkem ruumi isegi kui probleemid ise ei ole kadunud. Just see erinevus enne ja pärast aitab aru saada kui väsinud su süsteem tegelikult oli.

Floatingu seansi levinumad mõjud:

• Sügavam lõdvestus kehas, mis võib tunduda nagu oleksid maganud mitu tundi järjest

• Peas on vähem müra ning on lihtsam fokusseerida ühele mõttele korraga

• Õhtune uinumine võib tulla kergemini, sest keha on juba rahunemise lainele jõudnud

Süvalõõgastus ja une laadne seisund

Floating ei ole päris uni, kuid paljude jaoks tundub see nagu vahepealne seisund, kus keha puhkab sügavalt ja meel saab hetkeks koorma maha panna. Erinevalt tavalisest lõunauinakust ei ole sul telefoni, valgust ega taustamüra, mis sind taas valvel hoiab, vaid turvaline ruum, kus mitte midagi ei nõuta. See annab ajule võimaluse minna sügavamasse lõdvestusse ilma, et peaks kartma, et kohe heliseb alarm või keegi vajab su tähelepanu.

Selline süvalõõgastus aitab mõnikord paremini taastuda kui mitu rahutut ööd järjest, kus sa küll magad aga ärkad ikkagi väsinuna. Kui koged seda seisundit korduvalt, õpib keha samm sammult kiiremini rahunema ja mõtted ei jää enam iga väiksema asja külge kinni. Nii saab üks tund vees muutuda harjumuseks, mis õpetab su närvisüsteemile uue rahulikuma vaikeseisu.

Märgid et vajad päris pausi

Kui ärkad hommikuti väsinuna ja esimene mõte on ma ei jaksa enam on see sageli märk sellest, et keha ei ole öösel päriselt taastunud. Ka siis kui oled harjunud ennast kokku võtma ja lihtsalt edasi suruma, annab närvisüsteem signaale mida ei tasu lõputult ignoreerida. Sageli hakkavad need märgid ilmuma esmalt kehas ja alles hiljem emotsioonides ja mõtetes.​

Kui jätkad samas tempos ilma ühtegi sügavamat pausi võtmata, võib väsimus järsku muutuda selliseks seisundiks, kus ka puhkus ei tundu enam aitavat. Selle asemel, et oodata seda hetke on mõistlik märgata juba varasemaid vihjeid ja lubada endale teadlikult aeg maha võtta. Üks tund süvalõõgastust võib olla esimene samm, mille järel saad teha paremaid otsuseid selle kohta kui palju sul on tegelikult jõudu.

Kolm signaali mida tasub tõsiselt võtta:

• Sa unustad lihtsaid asju, segad ajad ja kohad ning pead pidevalt meeldetuletusi kontrollima

• Su tuju kõigub kiiresti ja väiksed asjad ajavad sind kergesti närvi või nutma

• Isegi vaba päev ei too kergendust, sest peas tiksub ikkagi töö ja kohustused

Kolm signaali mida mitte ignoreerida

Lisaks väsimusele võivad keha ja meel anda ka peenemaid märke, et ületöötamine on läinud liiga kaugele. Kui tunned, et nädalast nädalasse ei teki ühtegi hetke, kus sa oleksid päriselt kohal oma kehas, vaid toimetad justkui automaatpiloodil on see selge hoiatus. Samuti tasub tähele panna kas hakkad järjest rohkem kasutama energiajooke, kohvi või magusat vaid selleks, et päevaga toime tulla.​

Need märgid ei tähenda, et oled nõrk vaid seda, et su süsteem on pikalt üksi pinges olnud ja vajab teadlikku tuge. Just seetõttu võib üks selge struktuuriga paus nagu floatingu seanss aidata märkida piiri, kus otsustad enda kasuks mitte ainult kohustuste kasuks. Sealt edasi saab juba samm sammult luua uusi harjumusi, mis toetavad und, rahu ja selgemat pead.

Kokkuvõte

Kui tunned, et oled kogu aeg sisse lülitatud, uni ei taasta ja mõtted ei jää vait, siis võib su närvisüsteem vajada päris puhkust, mitte ainult uut nädalavahetust. Üks 60 minutiline floatingu seanss aitab kehal kogeda sügavat vaikust, magneesiumirikkas vees lõdvestumist ja hetke, kus pea ei pea midagi hoidma. Kui soovid toetada rahulikumat und ja närvisüsteemi, saad tulemusi võimendada kui lisad oma ellu ka vabastav hingamine, mis õpetab keha hingamise kaudu rahunema. Kui tahad rohkem lugeda ärevuse ja une seostest, vaata ka meie postitust ärevus ja uni, kuidas floating ja hingamine aitavad ning magneesium, uni ja stress, kus räägime lähemalt magneesiumi rollist une toetamisel. Kui tunned, et on aeg proovida päriselt taastavat pausi, broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna. Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett! , mis aitab sul kogeda sügavamat muutust mitme korra jooksul, mitte ainult ühe seansi ajal.